Venitusharjutused moodustavad olulise osa tantsijate treeningust, et säilitada elastsus lihastes, mis koormustel lühenevad.
Jõud on vajalik ükskõik millise liigutuse sooritamiseks. Jõu arendamisel tuleb silmas pidada ka jõu erinevaid liike: maksimaalne jõud, kiiruslik jõud, jõuvastupidavus ja absoluutne jõud.
Üldine vastupidavus on igasuguse treeningu aluseks. Vastupidavus kehalisel tööl tähendab võimet säilitada vajalikku töö intensiivsust pikema aja jooksul.
Väärtuspädevuste kujundamine ei ole ühe tunni ja ühe õpetaja töö. Efektiivsem tulemus saavutatakse koostöös. Kaasan õpilased aruteludesse, annan võimalusi arvamuste avaldamiseks, erinevate arvamuste aksepteerimiseks ja tagajärgede analüüsimiseks.
Kuna väärtushoiakute muutumine ei toimu koheselt, siis korduv ja korduv suunamine, aga ka isiklik eeskuju kujundavad märkamatult õpilases tekkivaid arusaamu õigest ja soovitud käitumisest isenda juures ning meeskonnatöös.
Koostööoskuse üheks nurgakiviks on kuulamisoskus ning informatsioonist arusaamine, mis omakorda on eelduseks, et õpilane on suuteline iseseisvalt tööd tegema ning tulla toime grupitööga.
Et õppimisprotsess akrobaatiliste elementidega grupis sujuvamalt kujuneks, aitan luua ohutu keskkonna, arvestades tegevuse eesmärki. Toetan osalejate motivatsiooni ja arengut, arvestades osalejate eripära ning julgustan erinevate motiveerimis meetotide kaudu.
“5, 6, 7, jaa!” Iga tantsumaiasmoka pähe kulunud hõiked. Numbritesse lugemine on minu trennides üks neist liikumiseks ettevalmistavad meetodeid. Õpime õige rütmitunnetuse leidmist endas, grupitöös ja kooskõlastame liikumise musikaalsusega.
Tasakaal – võimekus suuta hoida oma keha tasakaalus ning pärast liigutamist jõuda piisavalt kiiresti tagasi lähteasendisse. Tasakaalu saavutamine aitab ennetada vigastusi. Mitte ainult enda, vaid ka grupitöös.
Ruumitunnetus ja liigutuste ruumiline täpsus – oskus muuta või säilitada oma kehaasendit vastavalt siis ajale ja tegevuskohale. Eristada võime järelikult ajalist tunnetust ja ruumilist tunnetust. Mõlemad esinevad erinevalt ent võivad olla ka kombineeritud. Näide kombineeritud tegevuse kohta oleks rekvisiidi söötmine, mis eeldab platsi nägemist ehk ruumilist tunnetust, ning kuna rekvisiit peab õigel ajal paariliseni jõudma, ka ajalist tunnetust.
Täpsusvõime – omadus eristada omavahel täpseid liigutusi ning kehaosade liikumist. See on seotud ka lihastöö sooritamise täpsusega.
Reaktsioonivõime – põhimõtteliselt on tegu võimega end ümberlülitada ning teostada lühiajalisi liigutust maksimaalselt kiiresti. Breiktantsu ja tänavatantsude treeningute juures eriti tiheda intervalliga. Breiktantsu näide. Kui sa kiiresti enda kukkumisele ei reageeri, siis on vigastused kergelt tulema.
Ümberkohanemise võime – situatsiooni muutumisel on vaja enda liigutusi kiiresti muuta või neid jätkata. Järelikult on see seotud ka reaktsioonivõimega
Liigutusvilumuse võime – põhimõtteliselt räägime me võimest tagada kogu keha vajalik liikumine. See tähendab jäsemete töö, rindekere ning pealiikumine. Koostöö erinevate kehaosade liikumisel.
Mul on 15+ aastat omandamist loomingulist liikumist, seega ka piisavalt praktilist tarkust ehk oskust toetada loovuse arengut lastel.
Olen õpetajana peenetundeline ja suudan vastavalt muutustele ja erinevatele olukordadele oskuslikult keskkonda kohandada.
Hoolitsen selle eest, et õppe-ja kasvatustegevusi planeerides võtaksin arvesse, et oleks olemas tunnetussfäär, mis pakuks muljeid, teadmisi ja emotsioone, mis laste jaoks oleksid mängulised ning kõnetaks neid.
Mida julgemalt oma õpetaja töös loovust rakendan, seda lihtsamalt leiab ka õpilane enda töös probleemidele lahendusi ning saab selle võrra rohkem oma tööd nautida. Seetõttu pean iseenesestmõistetavaks loovust rakendada, mis omakorda tähendab olla avatud erinevatele kogemustele, olla uudishimulik ja tundlik.
Pean treeningus ja mängude planeerimisel oluliseks järgnevaid aspekte:
Avaldan teile osakese oma tüüpilistest momentidest, kui uus huviline ilmub äsja alanud tantsuhooaega ning lausub- “Hakkame hiphoppi tantsima, jee!” Hiphop on kultuur, elustiil, mis sisaldab omakorda erinevaid stiile, millest minu treeningutes põhiliselt kasutame poppingut, lockingut, bboyingut. Peavool nimetab viimati nimetatut tantsustiili eestikeeles breiktantsuks, kuid valdkonnaga viljelevad nimetavad Bboyinguks olenemata sellest, kas tantsija on mees või naine. Teatud indiviidi kirjeldamiseks on siiski Bboy (tantsija) ja Bgirl (tantsija).
Akrobaatikas ja boyingus õpime põrandatehnikaid, milles õpitakse ergonoomiliselt põrandat vastu võtma, põrandal liikuma ning põrandast lahti tõukama.
Kasutame õppetöös tänavatantsude terminoloogiat ning hoiame end kursis valdkondlike traditsioonide ja uuendustega. Kasutan muusika põhimõisteid (tempo, takt, löök, rütm, paus jne). Kiiremas korras saab selgeks õpetatud ka meloodia osad.
Vastavalt eale, vastav materjali kogus võõrkeelt. Just nii! Kui näiteks 7. aastane oma esimesest trennist koju tõttab, oskavad enamus inglisekeeles öelda ainult dog ja cat. Usinamad multika fännid ka superman, batman. Siis 6 kuu pärast vuristab emmele ja issile: “Fred Sanford, Whodini, toprock, backrocking.” Ettevalmistatud isikliku õpimapi abil omandame tänavatantsudes umbes 50 hiphop basic sammu ning umbes sama bboyingus.
Suurem osa tantsusammudest koosnevad sageli mitmest sammust, siis vajaliku teadmiste omandamisel kujuneb peale liigutuste algteadmiste ka kiirem omandamisoskus ja tõhusam õppeprotsess, mida korrutamise teel läbi iga raskusastme läbivalt kasutame.